Ära,
oota valmivat vilja,
koreda peoga ahmad.
Jära,
oma karedat leiba
mullaste kätega kahmad.
Tea,
vilja vitsutud sarjus
tera, mis tõusnud su kalmust.
Pea,
hiiehaabade varjus
saab maamuld sinugi silmast.
Su sünnimuld sinuks saab sügise surmas,
kevade kütise künd.
Su sünnimuld sinuks saab sügise surmas,
alede aimata and.
Kuula,
aima allika taidu,
väsinud silmaga mõõdad.
Rüüpa,
oma jääkirmes taigu
mõranend huultega haarad.
Vaata,
saab kevade külmas
sinuks see sinetav sire.
Oota,
viib pärnade punas
vihm viimase vanadusvine.
Su sünnimuld sinuks saab sügise surmas,
kevade kütise künd.
Su sünnimuld sinuks saab sügise surmas,
alede aimata and.
Su sünnimuld sinuks saab sügise surmas,
kevade kütise künd.
Su sünnimuld sinuks saab sügise surmas,
alede aimata and.
